Telegrami messengeri blokeerimise küsimus on aktuaalne paljude aktiivsete Interneti-kasutajate jaoks. Millal see lõpeb ja kas see üldse lõpeb, teavad vähesed inimesed.
Telegrami ilmumise ajalugu
Inimesed võlgnevad telegrammide väljanägemise messenger-turule kurikuulsale Pavel Durovile, nüüd populaarse suhtlusvõrgustiku VKontakte loojale. Veel 2011. aastal mõtles Durov luua turvalise sidevahendi, mis võimaldaks sõnumeid edastada, kartmata, et nende sisu saab teada kolmandatele isikutele. Mitu aastat töötati välja spetsiaalne krüptimistehnoloogia, misjärel 2013. aasta augusti keskel sai tavakasutajatele kättesaadavaks esimene rakendus Telegram. Messengeri populariseerimise laine hõlmas maailma 2013. aasta oktoobris, kui kuulus araabia blogija Khaled seda oma mikroblogis reklaamis. Seejärel hakkasid Telegrami kasutama mitte ainult tavakasutajad, vaid ka mõne riigi valitsusasutused. Praegu on selle vaatajaskond üle 200 miljoni inimese.
Messengeri omadused
Selle messengeri põhifunktsioonid on mitmesugustes vormingutes tekstsõnumite ja meediumifailide edastamine. Lisaks peaaegu kõigile kiirsõnumitoojatele omastele funktsioonidele on Telegramil ka oma omadused. Näiteks sisaldab Telegram tööriistabaasi avalike kanalite loomiseks, mis võimaldavad teil edastada mis tahes teavet suurele ringile inimestele. Lisaks tagavad messengeri loojad selle kasutajatele täieliku anonüümsuse. Telegramm tagab edastatud teabe konfidentsiaalsuse.
Miks telegrammi saab blokeerida?
2017. aasta suvel tekkis konflikt Telegrami loojate ja Venemaa võimude vahel, keda esindas Vene Föderatsiooni föderaalne julgeolekuteenistus. Vene Föderatsiooni FSB palvel pidi Telegram edastama krüptovõtmed, mis võimaldaksid juurdepääsu kasutajate kirjavahetusele. See nõue tulenes asjaolust, et terroristid kasutasid messengerit 2017. aasta aprillis Peterburis terrorirünnaku korraldamisel. Telegrami juhtkond üritas aga selle nõude kohtus vaidlustada, kuna selle täitmine oli võimatu. Vene Föderatsiooni ülemkohus lükkas tagasi Telegrami juhtkonna nõude, mille tulemusel nõudis Roskomnadzor võtmete üleandmist 15 päeva jooksul.
Roskomnadzori esitatud nõude täitmise tähtaeg möödus 4. aprillil 2018. Telegrami juhtkond ei andnud määratud aja jooksul võtmeid, mis oli põhjus, miks esitati nõue Telegrami blokeerimiseks Venemaa Föderatsiooni territooriumil.
Kohtuprotsess ise ei saa olla sõnumitooja blokeerimise põhjuseks, kuna seda ei saa tajuda kui sellist laadi tegude tegelikku põhjust. Niisiis tähendab ainuüksi Roskomnadzori kasuks tehtud kohtuotsus Telegrami blokeerimist.
Samal ajal on kohtuprotsess üsna pikk ja võib kesta mitu aastat. Praeguse kohtute töökoormuse korral Esimese kohtuistungi määramine on võimalik mõne kuu ja isegi kuue kuu pärast. Muidugi, kui kuulamine ei nõua täiendavaid eksameid ja asjakohaste õigusaktide taotlemist, mis pikendab ka kohtuprotsessi kestust.
Oletame, et kohtuprotsess on möödas, ei ole otsus Telegrami juhtkonna kasuks. Siis jõustub see õiguslikult alles kuu aja pärast, mis võimaldab kaotanud poolel apellatsiooni esitada. Ka apellatsioonikohus ei käsitle juhtumit ühel hetkel: kaebuse läbivaatamine võtab vähemalt kaks kuud. Veelgi enam, isegi kui esialgne otsus jääb muutmata, ei blokeerita sõnumitoimetajat samal päeval.
Seega blokeeritakse Telegram igaveseks ainult Roskomnadzori kasuks tehtud kohtuotsusega. Kuid isegi sel juhul võtab blokeerimisprotsess palju aega, mis võimaldab kasutajatel leida sobivale alternatiivile nii mugavale messengerile.
