Tundub, et kõige ilmsem viis oma veebisaidi saamiseks - kodus serveri seadistamine - on täis mitmeid raskusi. Palju mugavam on kasutada nn hostimise teenuseid.
Hostimine on teenus saidi paigutamiseks Internetis. Seda teenust osutavat juriidilist isikut nimetatakse hostimise pakkujaks. Selle teenuse kasutamine vabastab saidi omaniku kohustusest serverit pidevalt sisse lülitada ja seda hooldada. See on nagu ühistransport: me kõik näeme seda ainult heas töökorras ja pidevalt toimivana ning arvame harva, et selleks tehakse perioodiliselt kuskil plaanilisi remonditöid. Lisaks ei pea hostimise kasutaja rentima staatilist IP-aadressi, mis on mõnikord äärmiselt kallis. Hostimisteenused jagunevad tasuta ja tasulisteks. Esimesed sobivad ideaalselt neile veebimeistritele, kes ei soovi sisuhaldussüsteeme (CMS) kuidagi muuta ja on rahul sellega, mida nad annavad. Iga tasuta hostimine pakub oma kasutajale fikseeritud CMS-i, mille koodis on võimatu sekkuda. Lisaks võimaldavad mõned neist koostada lehti lihtsa HTML-iga ja mõnikord kasutada Wiki märgistust. Tasuta hostimise kasutaja ei saa serveri serveris töötavaid skripte majutada. Kui selline skript ikkagi asetatakse, siis seda lihtsalt ei täideta. Sellel reeglil on siiski erandeid. Tasuline majutamine annab veebimeistrile palju suurema vabaduse. CMS-i talle ei kehtestata, kuid on olemas server, mis töötab kasutaja valikul operatsioonisüsteemi Linux, BSD või Windows all. Veebimeister paigutab kõik vajalikud skriptid serverisse ise, samuti saidile postitatud andmed. Tasuline hostimise kasutaja saab serverit isegi kaugjuhtida, näiteks kasutades Telneti protokolli. Miks on isegi tasulise hostimise kasutamine odavam kui staatilise IP-aadressi rentimine? On selge, et oleks kahjumlik eraldada iga saidi sisule eraldi füüsiline server. Kõik serveri operatsioonisüsteemid ei ole mitte ainult mitmeülesanded, vaid ka mitme kasutajaga. Tänu sellele saab ühes füüsilises serveris majutada umbes sada saiti. See säästab nii ruumi kui energiat.
