IP-aadress on võrguseadmete kordumatu aadress. See on loodud personaalarvutite, jaoturite, lülitite või ruuterite tuvastamiseks võrgus.
Juhised
Samm 1
IP-aadressil on kaks osa. Esimene osa on võrgunumber, mille administraator saab valida meelevaldselt või vastavalt spetsiaalse Interneti-üksuse (Network Information Center, NIC) soovitusele. IP-aadressi teine osa on hostinumber, mis määratakse sõltumata hostiaadressist. Terve aadress on vormi 192.168.1.200 neljabaidiline sõnum. Selle rühma iga number on ühe baidi väärtus, mis on kirjutatud kümnendkohalisena. Võime öelda, et IP-aadress ei iseloomusta ühte arvutit ega jaoturit, vaid antud kohaliku või globaalse võrgu ühte ühendust.
2. samm
Kõiki IP-aadresse saab jagada mitmesse klassi: A-tüüpi võrkudes on numbrid vahemikus 1 kuni 126 ja number 127 on reserveeritud tagasiside saamiseks hostitarkvara töö testimisel, ilma et paketti tegelikult võrku saadetaks. Seda aadressi nimetatakse loopbackiks. Võrguaadressi number on üks bait, ülejäänud kolm on host- ja võrginumbrid.
3. samm
Klass B Selliste võrkude numbrivahemik on 128–191. Võrgu aadressiosale ja sõlmele eraldatakse 2 baiti. Klass SS Selle klassi võrgud on mõeldud kasutamiseks mitte rohkem kui 28 sõlme. Aadressivahemik on vahemikus numbrid 192–223. Aadressiosa on 3 baiti ja sõlme aadress on üks.
4. samm
Klass D See klass tähistab spetsiaalset multisaateaadressi, mille aadressi ei jagata võrgu- ja hostinumbrite väljadeks. Sellisel juhul tuvastavad sõlmed automaatselt, millisesse rühma nad kuuluvad. Võrgu kaudu saadetud teabepaketid saavad kõik seda tüüpi sõlmed korraga vastu. Numbrivahemik on 224–239.
5. samm
Klass E Seda tüüpi praegu ei kasutata, see on reserveeritud edaspidiseks kasutamiseks. IP-aadresside klasside kohta vt üksikasju jooniselt.
