Igal Internetiga ühendatud arvutil on oma IP - ainulaadne võrguaadress. Mõnikord ei soovi Interneti-kasutaja, et tema võrguaadressi kohta käiv teave oleks salvestatud külastatud ressursside logidesse. Sellisel juhul kasutatakse tegeliku aadressi varjamiseks kaitsemeetodeid.
Juhised
Samm 1
IP on dünaamiline ja staatiline. Esimesel juhul määratakse arvutile iga kord Interneti-ühenduse loomisel uus võrguaadress praegu saadaolevate aadresside hulgast. Kui keegi soovib teid sellise IP järgi välja selgitada, saab ta teada ainult teie teenusepakkuja. Teavet selle kohta, kes seda ip-d sellisel ajal kasutas, saab pakkuja välja anda ainult õiguskaitseasutuste palvel.
2. samm
Staatilise IP-ga on olukord keerulisem. Veebisaitide külastamisel, foorumites vestlemisel jne jätate iga kord oma aadressi kohta teavet. Teie IP ei muutu, nii et ründaja saab selle tuvastades metoodiliselt proovida teie arvutit häkkida. Sellisel juhul muutub ip varjamine täiesti arusaadavaks ja õigustatud toiminguks.
3. samm
IP varjamiseks võite kasutada anonüümsustajaid (cgi puhverserverit). Anonüümija kasutamine on lihtne: avage selle leht, sisestage vormi vajalik aadress. Toimub üleminek määratud aadressile, kusjuures anonüümsusest saab vahendaja teie ja vaadatava ressursi vahel. Vastavalt jääb anonüümija IP-aadress külastatud ressursi logidesse.
4. samm
Teine levinud võimalus on puhverserverite kasutamine. Puhverserver, nagu ka anonüümija, saab vahendajaks teie ja külastatavate lehtede vahel. Kui olete leidnud toimiva puhverserveri, kirjutage selle aadress ja port brauseri seadetesse. Pärast seda kasutage Internetti nagu tavaliselt, kõik ühendused läbivad puhverserveri.
5. samm
Kolmas võimalus: kasutage programme, mis peidavad IP-aadressi. Sellised programmid on näiteks Tor, SocksChain (tasuline), JAP, Mask Surf. Selliste programmide kasutamine on üsna lihtne - installige programm arvutisse, konfigureerige see. Kõik ühendused läbivad programmi kasutatavad puhverserverid.
