Üks populaarsemaid programmitüüpe, mis praegu olemas on, on brauserid. Brauserid on installitud praktiliselt igasse personaalarvutisse, sülearvutisse, netbooki, tahvelarvutisse ja nutitelefoni, kuna kasutaja saab selle programmi kaudu Internetti pääseda.
Brauseri töö
Iga brauser on arvutiprogramm, mis võimaldab personaalarvuti (või mõne muu Interneti-juurdepääsuga seadme) omanikul vaadata veebilehti, veebidokumente, faile ja katalooge ning kasutada ka otsingumootorite teenuseid. Esialgu oli brauser programm, mis võimaldab kasutajatel teksti ja tabeliteavet vahetada, seejärel ilmus kuulus programm Mosaic, mille abil oli võimalik graafilisi faile üle kanda ja neid suurel ekraanil kuvada, ilma aknaid muu tarkvaraga sulgemata.
Eri põlvkondade eelinstallitud Windowsi süsteemidega arvutite puhul on sisseehitatud brauser Internet Explorer ja Safari töötab automaatselt kõigis Apple'i seadmetes. Android-tahvelarvuteid ja -telefone müüakse koos eelinstallitud Google Chrome'iga. Kogu muud sellist liiki tarkvara levitatakse Internetis tasuta.
Internetis töötamiseks brauseri valimisel tasub hinnata tehnilisi omadusi (RAM-i maht, mida programm hõivab), samuti mugavust, reageerimisvõimet ja tegevust. Praegu on mitu juhtivat programmi.
Erinevate arendajate brauserid
Kõige kuulsam brauser, mis on selle Windowsi sidumise tõttu tehtud, on Internet Explorer. Paraku jääb IE vaatamata uute versioonide ilmumisele üsna aeglaseks ja ebamugavaks programmiks, mille kaudu teised brauserid tavaliselt alla laaditakse ja seejärel arvutist eemaldatakse.
Google'i otsingumootori Google Chrome on kerge ja mugav programm, mis on kõige mitmekülgsem. Saab installida mis tahes seadmesse, välja arvatud Apple'i tooted. "Chrome" on usaldusväärne ja ei külmu tegelikult üsna paljude avatud lehtede arvuga, pealegi ei sega see graafilistes redaktorites ja muudes "rasketes" programmides töötades. Chrome'i venekeelne analoog on Yandexi brauser, mille saab alla laadida Yandexi otsingumootori ametlikult veebisaidilt.
Mozilla Firefox on kasutajasõbralik brauser, millel on palju pistikprogramme ja lisandmooduleid, samuti võimalus installida seotud programme (näiteks Mozilla Thunderbirdi meiliklient). Kahjuks jääb see praegu kiiruse poolest väga alla sellistele programmidele nagu Chrome ja Yandex Browser, kuid on siiski üsna populaarne.
Opera oli ainus tasuline (kuni 2005. aastani) Interneti-ühenduse programm. Praegu ei kasutata seda brauserit saitide üsna aeglase laadimise tõttu peaaegu kunagi, kuid enne Mozilla tulekut peeti seda seda tüüpi parimaks tarkvaraks.
