Klassikalises mõttes on Internet paljude arvutivõrkude kompleks, mis on mõeldud teabe salvestamiseks ja vahetamiseks. Internetti nimetatakse sageli ülemaailmseks või ülemaailmseks võrguks. Ekspertide hinnangul kasutas 2012. aasta keskpaigaks internetti rohkem kui 30 protsenti maailma elanikkonnast. Ja Internet ilmus tänu kahe suurriigi vastasseisule.
NORAD
1949. aastal katsetati Nõukogude Liidus aatomipommi ja 3 aastat hiljem - vesinikupommi. 1957. aastal saadeti esimene kunstlik Maa satelliit NSV Liidule kuuluvalt kosmodroomilt. Planeedi suurimal riigil on sõiduk, mis suudab tuumalaengut kõikjale transportida. USA valitsus oli tekkinud olukorra pärast mures ning andis teadlastele ja inseneridele ülesande luua igasuguse ohu jaoks varajase hoiatamise süsteem. Lühim raketirada, mille Nõukogude Liit sai USA poole saata, kulges läbi põhjapooluse ja seetõttu ehitati Põhja-Kanadasse hoiatussüsteemiga kompleks, mis kannab nime NORAD. Paraku, hoolimata arenenud jaamavõrgust, võis selline süsteem julgeolekujõududele raketi lähenemisest teada anda vaid 10-15 minutit enne nende maapinnale jõudmist.
1964. aastal alustas Colorado Springsi lähedal NORAD-süsteemi maa-alune juhtimiskeskus. Toonaste võimsate arvutite abil hakati jaamadest tulevat teavet palju kiiremini töötlema. Kahe aasta jooksul ühendati süsteemiga lennuliiklusteenused ja peagi ka erinevad meteoroloogiateenused. Nii tegutses 60-ndate aastate keskel USA-s ülemaailmne arvutivõrk, mida kasutasid lisaks sõjaväele ka tsiviilorganisatsioonid ja -osakonnad. Kuid seal oli võimatu peatuda. NSV Liidus hakkasid nad esitama sellise võimu laenguid, mis on võimelised tasandama Cheyenne'i mäge, mille sügavuses asus NORADi "süda". Vaid üks täpne tabamus ja süsteem laguneb. Ameerika Ühendriikides hakati muid meetodeid võrgu loomiseks, mis oleks võimeline toimima ka pärast mitme meelevaldse piirkonna lüüasaamist.
APRANET
60-ndate aastate lõpul töötasid mitme USA ülikooli spetsialistid välja ja lõid stabiilse toimimise ühtses arvutivõrgus APRANET (Advanced Research Projects Agency Network). 1968. aastal demonstreeriti Stanfordi ülikoolis hüpertekstide süsteemi. Aasta hiljem tunnistati eksperiment arvutite vahel arvutite vahel edukaks. 5 meetri kaugusele paigaldati kaks elektroonilist arvutit. Ühest sellisest arvutist teise edastati sõna login. Ühendus katkes aga pärast vaid kahe tähe edastamist. 1969. aastal hõlmas võrk nelja õppeasutuse arvutit: California ülikool (Los Angeles), California osariigi ülikool (Santa Barbara), Stanfordi ülikool ja Utahi ülikool. Raha süsteemi arendamiseks kandis üle USA kaitseministeerium. APRANET osutus nii mugavaks, et teadlased hakkasid seda kasutama. Tulevase veebi esimene server oli Honeywell DP-16 arvuti, millel oli 24 kilobaiti RAM-i.
1971. aastal loodi esimene meilide loomise ja saatmise programm. 1973. aastal muutus võrk rahvusvaheliseks. Atlandi-ülese telefonikaabli abil oli võimalik ühendada arvutid USA-s, Norras ja Suurbritannias. 70. aastatel edastati võrgu kaudu peamiselt e-kirju. Samal ajal ilmusid esimesed meililistid ja teadetetahvlid. Maailmas oli mitukümmend sarnast süsteemi, mis ei saanud tehniliste erinevuste tõttu omavahel suhelda, ja siis algas andmeedastusprotokollide standardiseerimine, mis lõppes aastatel 1982-1983. 1. jaanuaril 1983 hakkas APRANET-võrk kasutama TCP / IP-protokolli, mida on siiani edukalt kasutatud. Selleks ajaks helistas enamik inimesi APRANETile Internetti.
Internet
1984. aastal oli APRANETil konkurent. NSFNet (National Science Foundation Network) loodi Ameerika Ühendriikides. See koosnes mitmest väiksemast võrgust nagu Bitnet ja Usenet ning sellel oli sel ajal palju ribalaiust. Just need kaks tegurit on muutunud põhjuseks, et nimetus "Internet" omistati ikkagi mitte APRANETile, vaid NSFNetile. Vaid 10–12 kuuga oli võrku ühendatud umbes 10 000 arvutit.
1988. aastal sai Internetis reaalajas suhelda. See juhtus tänu IRC (Internet Relay Chat) protokollile. Tänapäeval mõistetava veebi kontseptsiooni töötas 1989. aastal välja Tim Berners-Lee. Teda peetakse ka HTTP-protokolli ja HTML-i loojaks.
1990. aastal lakkas APRANET olemast, kuna kaotas konkurentsis igas mõttes NSFNetile. 1991. aastal läks Internet avalikuks ja 1993. aastal ilmus esimene Mosaiigi Interneti-brauser. 1997. aastaks oli Internetiga ühendatud umbes 10 miljonit arvutit.
